PREMEERI PANUST, MITTE TULEMUST!

Pingeread – avalikud või salajased – on pea iga ettevõtte tavapraktika. Tööandja proovib nende abil nõrgemaid motiveerida ja tugevamaid tunnustada-hoida. Loomulikult soovib arengut taotlev osakonnajuht oma töötajate hetkeolukorda näha. Igasuguste pingeridade puhul on aga tõsine probleem nende objektiivsus. Mille alusel töötajad järjestusse seatakse? Kõige lihtsam variant on reeglina – tulemuse põhjal. See aga ei ole…

SUBJEKTIIVSUS vs. OBJEKTIIVSUS TESTOSTUTEENUSES

Infoajastu tohutu probleem on rämpsinfo üleküllus. Igasuguseid arvamusi ja netikommentaare on lõputult. Hulganisti isiklikke seisukohti kõikvõimalikes küsimuses. Esimesel on õigus nii kaua, kuni tuleb järgmine ja arvab teisiti. Testostutöös valitseb samuti suur oht minna lihtsama vastupanu teed ja paluda “eksperttöö” teha ära tavaklientidel, ehk küsida tavakliendi käest eksperthinnangut. Tal on õigus seniks, kuni tuleb järgmine ja selle ümber lükkab!   Mis on…

MÄNGIME! AGA MIS MÄNGU?

Selleks et ettevõtteid mõõta või hinnata, on vaja mõõtkava! On hakatud arutlema selle üle, et meil on teeninduse juhtimise kriis. Kas kujutaksid ette liikluse reguleerijat olukorras, kus puuduksid selged reeglid? Või treenerit oma mängijaid juhendamas, kui mängureeglid poleks selgelt paigas?   Mida peaks muutma, et asjad paraneksid? Kui rääkida millegi/kellegi juhtimisest, siis peaks olema, keda…

KAS TESTIDA TEHTUD VÕI TEGEMATA JÄÄNUD OSTU?

Oleneb sellest, mida soovid saavutada? Kas tunda rõõmu tänasest tulemusest või saada aru, mille taha jääb homne võimalus! Tänu klienditeeninduse ja müügi sügavale tundmisele oskame oma kliente aidata ja leida “lekked” kliendisuhtluses, mille taha tulemus jääb. Näiteks, kui jaeketi või kaubanduskeskuse klientidest umbes 20% (või veelgi vähem) on need, kes ostu reaalselt teevad, siis kvaliteetne…

KAS TESTOSTUFIRMAT ENNAST ON SOBILIK TESTIDA?

Avaldatud täispikkuses Äripäeva paberväljaandes. (Põnev eksperiment-artikkel on valminud autori ja Äripäeva kahe toimetaja koostöös).   Kui firmad ise tegelevad testimisega, siis peavad nad järelikult testimist oluliseks. Igal juhul võtsin sellise projekti ette ja kogutud tulemus on väga põnev. Mis testostufirmadega on tegemist? See polegi põnevuse mõttes kõige olulisem, ütleme näiteks, neljatäheline nimi ja teisel juhtumil kahest inglisekeelsest…

2016 a. – 82 ERINEVAT TOITLUSTUSKOHTA

2016 aastal telliti Trendline testima kokku 82 erinevat toitlustuskohta üle Eesti. Osad tellisid testostulaine iga kuu, mõned kord kvartalis, mõned kord poolaastas, kuid kõikide nende juurde sai tehtud korduvaidtestkülastusi. . Testimise eesmärk on näha, mil määral töötajad täidavad neile ettevõtte poolt kliendisuhtluseks pandud ootuseid. Mõõdame, kuidas tehakse lisasoovitusi, kuidas tooteid tuntakse ja tutvustada osatakse, milline on kliendi vastuvõtt, soovide väljaselgitamine jne. Kui need tulemused käes, siis on väline koolitamine või…

MILLE POOLEST ERINEME KONKURENTIDEST?

Toome siin välja 3 konkreetset valdkonda, milles Trendline-i pakutav testostuteenus on täna meie põhjaliku analüüsi alusel erinev.   1. Jaemüügis ostuni/müügini mittejõudmise põhjuste avastamine * Reaalse ostu igal juhul tegemine testostu protsessis testostja initsiatiivil rikub teenindussituatsiooni realistlikkuse. Kui alati eeldada, et testostja teeb testimise käigus ka reaalse ostu, siis see tähendab tavaolukorras initsiatiivi kaldumist tema poolele. Kui ost teha, siis kaob võimalus testida…

MILLELE MÕELDA ENNE TESTOSTU TELLIMIST?

  Esiteks tuleb mõelda, miks tellitakse ja teiseks, mida plaanitakse infoga teha. Kas kogutakse lihtsalt infot sahtlisse, statistilise võrdluse jaoks, pingerea koostamiseks või kogutakse sisendit edaspidise reaalse arendustegevuse jaoks? Juhul, kui kogutakse infot reaalse arendustegevuse jaoks (mida tavaolukorras ju eeldaks), siis peaks olema enne protsessi käivitamist selgelt “fair play” stiilis kõigile osapooltele teada mida ja miks…

KUIDAS HINNATA TESTOSTUFIRMA KVALITEETI?

Väga suur osa jaemüüjaid, toitlustuskette, hotelle-spaasid kasutab oma töös testostuteenust. Milleks? Selleks, et hinnata, “kuidas reaalsuses välja kukub?”, ehk, kuidas tegelikult asjalood on?. Testostude tulemuste põhjal pannakse paika edaspidised tegevuskavad – määratakse “ravi”. Kuidas aga hinnata testostuteenuse pakkuja kvaliteeti? Kuidas hinnata arsti kvaliteeti? Selle taset, kes ravimit määrab (soovitab)? Üks selge näitaja testostutöö kvaliteedi hindamisel on vaidlustused ja nende rahuldamine. Ehk, mitu…