Laupäeva õhtul kella seitsme paiku, kui olime perega just koju saabunud kuulsin äkki, et keegi “käib” meie teise korruse lae peal. Siis tundus, et lausa trambib. Jõudsin mõelda, et nii suur loom ei saa seal ju olla.
.
7,8
Siis nägin, et riidekapi uksed hakkasid ise liikuma. Vau! Saime aru, et asi on tõsine. MAAVÄRISEMINE! “Kõik välja!”
“Jah! Nüüd kohe, välja!” Jõudsime trepini ja tundus, et maja vajub kokku. Kartsime kõige rohkem seda, et trepp võib kokku vajuda, kui selle peale astuda, sest kõik vappus ja värises. Üli sürr tunne. Olime just trepist alla minema hakkamas, kui … kõik läks pimedaks. “Stop!” “Telefonid!” Panime telefonidest taskulambid tööle. Suurepärane leiutis. Aste, astme järel läksime rahulikult alla, et keegi ei komistaks. Koer kartis ka nii nagu meiegi ja jooksis peitu.
Tugevaid vappumisi oli umbes minuti jagu. Aga see kõik tundus, kui igavik. Miljon pilti käis iga sekundi jooksul silme eest läbi.
Kuulsime et all klirises midagi, siis kukkus midagi kildudeks ka üleval teisel korrusel.
Põhimine, et saaksime majast välja. Saimegi! …
.
Pimedus
Õues sadas vihma. Soe vihm nagu Ecuadoris ikka, aga lisas kõhedust. Kogu linn oli kottpime. Ainult meie taskulambid.
Meil on maja ees veepaak maa sees. Kui maavärin järgi jäi, siis kuulsime sellest mingit imelikku tampimist. Kes seal on?
Tegin kaane lahti ja vesi loksus ühest seinast teise vastu ja nii veel mitu minutit. Ehk maavärin andis paagile hoo sisse, ehk siis, kogu maa sai hoo sisse. Sürr!
Kui tundus, et määvärin sai läbi, siis läksime tuppa kahjusid hindama. Köögikappide sahtlid olid lahti loksunud. Põrandal oli pisut klaasikilde katki kukkunud küünlajalgadest. Mõned pildiraamid olid maha kukkunud. Teisel korrusel oli riieteruumis paar riiulit maha kummuli paisatud koos kogu kupatusega. Üks öölamp oli katki. Ja rohkem kahjusid … meil ei olnudki. Läks väga õnnelikult. Vabalt oleksid võinud kõik nõud kappidest välja kukkuda jne … ja mis veel hullem, Vana Tallinn oleks ka võinud vabalt välja lennata, aga ei … kõik jäi terveks. Suurepärane.
.
Järeltõuge
Siis … tuli tugev järeltõuge!
Nüüd oli meil juba tee selge ja olime selleks valmis. Kiirelt sandaalid jalga ja seljakott üle õla. Šveitsi nuga oli meestel vöö peal valmis ja vöökotis kõigi passid. Paar telefonidokki ja arvuti. Sularaha ka, mis kodus oli valmis pakitud. Nii oli palju lahedam õue minna.
Ja nii õhtu jooksul paar korda järeltõukeid. Need olid muidugi väiksemad, aga kõhe sellegi poolest.
Siis tegime majale korraliku inventuuri ja meie rõõmuks nägime, et kõik on terve, nii seest, kui väljast. Ehk siis moraal … kui ehitad, siis kaljule! Ehk korralikult.
Kuna iPadis oli veel piisavalt voolu, siis otsustasime, et magama ei kipu. Valisime filmi, võtsime veini ja sõime “Juustukuninga” juustu, mida olin hiljuti Eestist toonud.
.
Pärast maavärinat oleme olnud ilma elektrita vahelduva eduga ligi kaks ööpäeva. See tähendab, et ka ilma veeta, kuna vesi sõltub elektrist. See tähendab ka ilma internetita. Aga kõik see kahvatub selle teadmise kõrval, et armas pere on sinu ümber ja kõik on terved. Meie juhtumil ilma ühegi kriimuta. Saime omal nahal tunda, mida tähendab ülivõimas maavärin. Meeletu energia. Tohutu jõud. See kogemus aitab meil selgelt paremini mõista neid, kes sarnaseid asju on läbi elanud ja tajuda paremini nende tundeid. Iga järgmine maavärin uudistes ei ole meie jaoks enam lihtsalt statistiline info vaid mõistame, mida selle läbielamine tähendab.
.
Kahjuks kõigiga nii hästi ei läinud. Terves riigis on aga tohutud kahjustused. Tugevus oli 7,8. Hukkunuid on palju – sadu! Kahtlemata see arv kasvab veelgi, kui maapiirkondi läbi käiakse ja rususid koristama hakatakse.
Meie lähedal (u 30 minutit sõitu) on suurlinn (u. 200 000 elanikuga) Portoviejo. Kesklinn meenutab täielikku sõjatandrit. Seda pilti vaadates saame aru, et need 40 sekundit mõjutavad sadade tuhandete inimeste elu veel kümneid aastaid.
.
Ehita korralikest materjalidest!
Tahes tahtmata tekib küsimus, miks on teatud kohtades kahjud nii suured?
Oleme elanud Ecuadoris tänaseks üle aasta. Töö tegemine Eestisse üle neti on meie ettevõtte ja ärimudeli puhul väga ok! Ecuadori loodus on imeline. Kliima suurepärane. Inimesed abivalmid ja toredad. Järeldused nähtule on suhteliselt lihtsad tulema ja on olulised ka Eesti inimestele. Ehitusvaldkonnas ja miks mitte ka mujal – nõua kvaliteeti. Kui ehitisse panna tsemendi asemele rohkem liiva kuna lihtsalt nii on odavam, siis keerulisemas olukorras on tulemus fataalne. Kuigi mõnikord ehitusjärelvalve bürokraatia ja ka muud seadused võivad olla ebamugavad, siis nende täitmine kaitseb.
.
Ecuadori loodus on jätkuvalt ilus! 🙂 Turismindus areneb tasapisi. Galapagose saared (osa Ecuadorist) on juba täna paljudele turistidele tippsihtkoht. Kahtlemata tuleb peatselt tugev vihm ja peseb pärast rusude koristamist ka tolmu. Ja teame, et teisel pool pilvi on alati päike.
.
Eero Palm
elab perega Ecuadoris
(Trendline, juhatuse liige)
.
–
Artikkel on kirjutatud Postimehe palvel ning avaldatud Postimehe paberväljaandes (20.04.2016) ja veebilehel.
.
–
.
TEADE MEIE KLINETIDELE: Kuna internet on taastunud ja ettevõtte Eestipoolne team on samuti igati töökorras, siis kõik koolitused ja ka käimasolevad testostulained toimivad tõrgeteta. 🙂