Mõned päevad tagasi üks klient, kes soovib meie testostudele üle tulla ja teenusepakkujat vahetada põhjendas oma soovi selliselt: “Meile ei anna praegune olukord palju midagi, kuna kogu aeg on tulemus kas 100% või natuke alla selle.” Väga tark mõte. Testostud peaksid andma objektiivse sisendi mida teeninduses võiks parandada. Kahtlemata mõistame Eesti oludes, et meie teenindus ei ole kindlasti 100% (ega ka keskmiselt 95%). See on võimalik ainult juhul, kui mõõtkava on väga subjektiivne (mis võimaldab hinnata hindaja tunde järgi) või mõõdetavad tegurid on pinnapealsed või on latt väga madalale seatud. Üsna kerge on madalast latist treeningul üle saada. Aga mis siis kui võistluste päev kätte jõuab? Ehk, kui päris klient on ees? Tark oleks testostudega mõõta kuidas teenindatakse sellist klienti kes teenindamist vajab ja seda võimalikult realistliku stsenaariumi järgi.
Miks me seda teeme?
Oleme korduvalt öelnud oma uutele testostude klientidele, et olge valmis, et meie teenusega alustades langevad tulemused varasema 95-100% pealt 65-75% peale aga see-eest näitame konkreetselt mille taha parem äritulemus jääb.
Mõtle, kui palkaksid TREENERI ⛹♂️ ja see muudkui kiidaks kuivõrd tubli sa oled, maksimum kogu aeg. Eriti, kui spordiala on sinu jaoks uus või pole sulle isikuomaduste poolest väga omane.
Testostude olukorras võib pidev 100% lähedal olev hinnang olla küll tore tunne, eriti, kui mingi pingerida koostatakse ja preemiat makstakse aga kas pole mitte nii, et varsti tuleb kellegil mõte, et miks seda vaja on, kui selgeid arenguvõimalusi ei saa näha ja kassa “Excel” on püsivalt ikka samasugune. Ehk siis preemia jagaja vähemalt peaks hakkama mõtlema, et miks me seda teeme?
Tähtis ei ole mitte mõõtmine iseenesest vaid selle kogutud info alusel selgete arendustegevuste planeerimine.
Oleme väga valmis meie teenuse kohta selge ja ülevatliku demo tegema. 🙂
Kirjuta ja küsi julgelt lisa: demo@trendline.ee




