Esiteks, sellepärast, et ta ei tee selgeks kliendi vajadusi! Ja kuna ta ei tee selgeks kliendi konkreetseid vajadusi, siis tutvustab vastava tootegrupi sees liiga palju tooteid ning laialivalguvalt, arvates, mida rohkem, seda uhkem. Ja kuna tutvustab liiga laia valikut, siis ju ei saagi küsida: “Kas soovite?”, “Kas pakin sisse?”, “Kas lööme lukku?” või kuidas iganes…
Suur osa ettevõtteid vajavad mingil perioodil uusi kliente. Kui uusi kiente on vaja, kas võimsuste suurenemise tõttu, või mingil muul põhjusel, tekib loogiline küsimus “Kuidas nende südant võita?”. Ja kuna loodus tühja kohta ei salli, siis on Sinu uued kliendid täna mõne Sinu konkurendi kukrut täitmas. Ehk, pead suutma kliendi üle võtta.
Kui arvad, et klient on rumal, siis rõhu hinnale. Kindlasti leidub ka neid kliente, kes teenust teenuse pärast ostavad, kuna eelarves on vastav kulurida sees ja neil on hea meel, kui saavad seda rida aasta lõpuks korraliku plussina näidata. See on lühike tee ja maksimaalne tulemus oleks ajutine ebalojaalne klient.
Kaupmehed räägivad lisamüügist ja selle vajalikkusest nii omavahel kui konverentsidel. Täitsa õige! Klient on kaupluses ja kaup seisab riiulil. Agressiivsust ja kliendi “ära rääkimist” propageerivad koolitajad-libesuud lisavad õli tulle. Justkui oleks tegu mingi röövlikambaga, kes proovib vaesest kliendist kõikvõimalike closingu vahendite ja trikkidega viimast võtta. Imporditakse raha-raha-raha mentaliteeti. Mõned laiuskraadid allpool (turismipiirkondades) on meist suur osa näinud,…