Teenindus-, müügi- ja kaubandussfääris on sage mure tööjõud. Nüüd, kui suur osa maailmast on läbi raputatud on kõik kaardid taaskord uuesti laiali jagatud ja seda nii töö pakkujatele, kui ka töö otsijatele. Ehk “läbirääkimistel” peaksid olema tugeval positsioonil need kes on tegijad. Kuidas võiks üks tegija tööotsija olukorda targalt kasutada? Ära lepi hooletu tööpakkujaga!…
Selleks et ettevõtteid mõõta või hinnata, on vaja mõõtkava!
Kas kujutaksid ette treenerit oma mängijaid juhendamas, kui mängureeglid poleks selgelt paigas?
Mida peaks muutma, et asjad paraneksid?
Kui rääkida millegi/kellegi juhtimisest, siis peaks olema, keda juhtida ja selge peaks olema ka see, kuidas juhtida. Igal bussijuhil, kelle teenindada on mitukümmend klienti, peab olema selge kuhu ja kuidas need inimesed toimetada. Ettevõtte- või osakonnajuht juhib inimesi. Kuhu? See on enamvähem selge, kasumini, aga kuidas?
Loe edasi …
Kui ma oleksin oma abikaasalt aastaid tagasi küsinud “Kui tõenäoliselt Sa oleksid nõus minuga abielluma, kui ma ettepaneku teeksin?”, siis arvan, et nii ebakindel ümbernurga jutt mõjuks vägagi kummaliselt ja ta oleks vastanud väärikalt “Noh, eks ma siis tõenäoliselt annaksin Sulle vastuse, kui ma seda kaaluksin”. Suurt selgust poleks kummalegi tulnud 🙂 Loe lisa …
Ettevõtete, meeskondade, perede või muude struktuuride juhtimine määrab suuresti kursi, kuhu kogu meeskond välja jõuab. Ehk see kelle käes on rool määrab suuna. Kas Sinu “reisijad” teavad kuhu ja mis marsruuti mööda sõidate? Mis on sihtkoht? Millised on vahepeatused?
Ehk kus on lekked?
Kliendisuhtlus kaubandus- või müügiettevõtetes on reeglina fikseerinud ärimudelist lähtuva teenindus- või müügistandardiga. Ja arusaadavalt on kliendisuhtluse kontseptsioon erinev laotüüpi ehitusmaterjalide poes, elektroonikaketis, apteegis jne. Igal oma standard.
Küsimus on kuivõrd efektiivselt suudate avastada olulised kitsaskohad?
Üks näidis kliendisuhtluse arutluskäik siin allpool. Vaatluse näide ei ole kliendi arvamuse küsitlus vaid pigem tinglik testost.
Oletame, et jaekett “X” …
Teenindusvaatlus e. testostud – mis see on, miks on seda vaja ja kuidas tulemuslikult ellu viia? Testostud võivad kujuneda kasulikuks arendussisendi leidmise tööriistaks või ka pelgaks pingereaks, mis on kokku pandud subjektiivsete hinnangute põhjal. Selleks, et sihtmärki tabada peab õiges suunas sihtima! Ehk mida, miks ja kuidas mõõdetakse?
Paar päeva tagasi sattusime õhtuse jalutuskäigu ajal Ironman Tallinn pika distantsi viimase lõpetajat finišit nägema. Minul on püstitatud küsimusele vastus käes. 🙂 Kuidas Sinul?
Pingeread – avalikud või salajased – on pea iga ettevõtte tavapraktika.
Tööandja proovib nende abil nõrgemaid motiveerida ja tugevamaid tunnustada-hoida. Loomulikult soovib arengut taotlev osakonnajuht oma töötajate hetkeolukorda näha.
“The Smiling Report”, mille kokkupanekul osales tagasihoidliku panusega Eesti ja Baltikumi poolt ka Trendline (Trendline on MSPA liige), pandi kokku 25 riigi testostufirmade tagasiside põhjal. Kindlasti on hetke olukorras mõõdukas paanika nii mitmetel ettevõtjatel kellel puudu tööjõust, kui ka paljude töötajate pool kes on tööturul uues rollis. Kui toote või teenuse hinda langetatud ei ole, siis ei sobiks ka teeninduse kvaliteedi arvelt järeleandmisi teha. Naerata ja klient naeratab Sulle vastu! 🙂 Raport näitab, et klienditeenindajad …
Vahet pole kas minutiline paus on Sinu enda või vastaste vilistatud, enne mängu tagasi ei saa, kui see lõppeb. Kasuta seda aega targalt! Kui minutiline paus kulutada kurtmisele või üksteise peale pahameele väljavalamisele, siis on restart pigem masendav ja mitteoodatud. Kui aga tehtud vigade ja probleemide kallal näägutamise asemel joonistada värsked mänguskeemid, mis homseid võimalusi näitavad, siis on kõigi tuju hoopis parem.
Testostud keskustes – kuidas saada objektiivne pilt teenindus- ja müügioskustest, kui keskus on koduks 200 või rohkemale üürnikule?
Kuidas korraldada testostud, kui üürnike hulgas väga erinevate kategooriate esindajaid nagu apteek, riidepood, ehtebutiik, pirukalett, kino, suur toidumarket, kohvikud, kontoritarbed, jne?
Kui koostatakse pingerida ja esimesed 5 saavad kiitust, siis miks ülejäänud 195 peaksid seda finantseerima? Mis väärtust neile luuakse (nende raha eest)? Loe ja mõtle kaasa …